Teksti suuruse muutmine

Veebilehte on võimalik suurendada ja vähendada, kui hoiad all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja vajutad samal ajal kas “+” või “–” klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt. Hoia all Ctrl-klahvi ja liiguta hiire kerimisrulli. Vaate tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutad samaaegselt “Ctrl” ja “0” klahvile.

Elu pärast insulti

Küsimused ja vastused

Siit leiad avalikustamiseks loa saanud päringud ja vastused päringutele.

Loodame, et leiad endale olulise küsimuse osas vastuse. Kui sobivat teemat või vastust ei leidnud, võta meiega ühendust Küsi nõu vormi kaudu.

Miks minul insult tekkis?

Insuldi tekkes on oluline roll nii omandatud riskiteguritel kui pärilikkusel. Insuldi eest ei ole kahjuks sajaprotsendiliselt keegi kaitstud, kuigi kliinilises praktikas tõdeme, et see on valdavalt vanemas eas avalduv haigus. Ajuveresoonkonda kahjustavate tegurite, mis viivad insulti põhjustava tromboosi või verevalanduseni, hulka kuuluvad kõrgvererõhutõbi, diabeet, suitsetamine, ateroskleroos, südame rütmihäired ja muud südamehaigused. Insuldi pärilikke riskitegureid (geneetiline risk, insuldi juhtumid perekonnas) ei ole kahjuks võimalik muuta, kuid elades tervislikult ja ohjates eluviisist tingitud riskitegureid, on võimalik end insuldi eest kaitsta.

Millal on inimene valmis minema haiglast ( intsiivravist) taastusravisse, kui ta ei neela ega istu ise kuid muud näitajad on korras.

Insuldi raskusaste võib olla erinev. Inimese seisundi raskus sõltub aga insuldi raskusastmele lisaks ka vanusest, kaasuvatest haigustest ja tüsistuste olemasolust. Need määravad ära ka haige liikumise haiglaosakondade vahel.  Intensiivravi osakonnas viibimise ning taastusravi vahepeale jääb reeglina ravi neuroloogiaosakonnas, kus toimuvad uuringud insuldi riskitegurite selgitamiseks, esmane taastusravi ja meetmed kordusinsuldi ennetamiseks. Taastusravile suunamisel on mõtet, kui patsiendi tervis on stabiilne ja kui haige on suuteline aktiivselt osalema taastusravi toimingutes (2-3 tundi igapäevaselt 10-14 päeva). Olulist rolli mängib siin ka patsiendi motivatsioon - kui haigel puudub soov oma taastumise nimel spetsialistidega kaasa töötada, pole oodata ka tulemusi. Sellistel juhtudel tulevad taastusravi alternatiividena kõne alla iseseisev statsionaarne õendusabi ja kodune taastusravi. 

Kuidas toimida siis kui inimene pole võimeline endale abi kutsuma? Samas pole keegi paari päeva jooksul külas käinud ega mingil muul moel kontakti...

-

Millal on inimene valmis minema haiglast (intesiivravist) taastusravisse, kui ta ei neela ega istu ise kuid muud näitajad on korras?

-

Millal on inimene valmis minema haiglast (intensiivravist) taastusravisse, kui ta ei neela ega istu ise, kuid muud näitajad on korras?

Insuldi raskusaste võib olla erinev. Inimese seisundi raskus sõltub aga insuldi raskusastmele lisaks ka vanusest, kaasuvatest haigustest ja tüsistuste olemasolust. Need määravad ära ka haige liikumise haiglaosakondade vahel.  Intensiivravi osakonnas viibimise ning taastusravi vahepeale jääb reeglina ravi neuroloogiaosakonnas, kus toimuvad uuringud insuldi riskitegurite selgitamiseks, esmane taastusravi ja meetmed kordusinsuldi ennetamiseks. Taastusravile suunamisel on mõtet, kui patsiendi tervis on stabiilne ja kui haige on suuteline aktiivselt osalema taastusravi toimingutes (2-3 tundi igapäevaselt 10-14 päeva). Olulist rolli mängib siin ka patsiendi motivatsioon - kui haigel puudub soov oma taastumise nimel spetsialistidega kaasa töötada, pole oodata ka tulemusi. Sellistel juhtudel tulevad taastusravi alternatiividena kõne alla iseseisev statsionaarne õendusabi ja kodune taastusravi. 

Küsi nõu