Teksti suuruse muutmine

Veebilehte on võimalik suurendada ja vähendada, kui hoiad all Ctrl-klahvi (OS X operatsioonisüsteemis Cmd-klahvi) ja vajutad samal ajal kas “+” või “” klahvi.

Teine mugav võimalus on kasutada hiirt. Hoia all Ctrl-klahvi ja liiguta hiire kerimisrulli. Vaate tagasi normaalsuurusesse saab, kui vajutad samaaegselt “Ctrl” ja “0” klahvile.

Elu pärast insulti

Tähtsamad kontrollitavad riskitegurid

Insuldi eest ei ole keegi täielikult kaitstud. Osa insuldi riskiteguritest ei ole muudetavad, nagu:

  • Vanus
  • Naissugu
  • Pärilik eelsoodumus

Siiski ei ole insulti haigestumine paratamatus, vaid äärmiselt oluline osa insuldi ennetamisel on inimese enda eluviisidel ja terviseteadlikkusel.

Kõrge vererõhk

Kõrge vererõhk, üle 140/90 mmHg, on kõige tähtsam ja kõige sagedamini esinev insuldi tekkele viiv riskitegur. Kõrgvererõhutõbi võib tekkida juba keskeas ja on salakaval, kuna ei pruugi põhjustada mingeid sümptomeid. Kõrge vererõhk põhjustab kaela- ja ajuveresoonte seina jäigastumist, aterosklerootilisi kahjustusi ning tromboosi.

Insult võib saada esimeseks diagnoosimata ja ravimata kõrgvererõhutõve avalduseks. Kõrgvererõhutõve kontrolli all hoidmine ravimite abil on kõige tõhusamaks insuldi profülaktikaks.

Vererõhu normaalpiir on <130/85 mmHg.

Suitsetamine

Sigaretisuitsetamine kahjustab nii veresooni kui vähendab vere hapnikusisaldust, mistõttu on suitsetajatel kaks kordas uurem risk insulti haigestumiseks, kui neil, kes ei suitseta. Suitsetamisest tuleb loobuda nii kiiresti kui võimalik, vajadusel pöörduda abi saamiseks oma perearsti poole või spetsiaalsesse suitsetamisest loobumise kabinetti, mis töötavad paljudes linnades üle Eesti. Suitsetamisest loobumine vähendab insuldi riski olenemata suitsetaja vanusest ning suitsetamise perioodi pikkusest.

Südame rütmihäired

Südame rütmihäire ehk kodade virvendusarütmia esinemine suureneb vanuse tõusuga. Virvendusarütmia puhul ei ringle veri südames normipäraselt ning südameõõntes võivad moodustuda verehüübed ehk trombid. Südamest kanduvad trombid kergesti vereringega ajuveresoontesse ning võivad põhjustada insulti. Kodade virvendusarütmiast tulenevat insuldiriski saab vähendada verd vedeldavate ravimite abil, mille määrab perearst või südamearst.

Oluline on ka teada, et inimene ei tunne alati südame rütmihäirete olemasolu. Seetõttu on vajalik käia regulaarses tervisekontrollis, kus muuhulgas tehakse elektrokardiogramm (EKG) ning vajadusel pikemaajalisem südamerütmi uuring (24 kuni 72 tunni holtermonitooring).

NB! Katsuge oma pulssi! 

Kui teil on kahtlus, et süda on kasvõi lühiajaliselt “rütmist väljas”, siis pidage kohe nõu oma perearstiga. Normaalne südame löögisagedus peaks jääma vahemikku 60-90 korda minutis.

Suhkrutõbi

Suhkrutõbi ehk diabeet on raviga kontrolli all hoitav haigus. Siiski, ebapiisavalt tõhus diabeediravi on oluliseks insuldi haigestumusriski ja insuldi raskusastet ning sellest paranemist ebasoodsalt mõjutavaks teguriks.

II tüüpi suhkurtõve algus võib olla “hiiliv”, seetõttu peaksid kõik >50 aastased isikud vähemalt kord aastas kontrollima oma veresuhkru väärtust perearsti juures.

Kõrge halva kolesterooli tase veres

Kolesterool on vajalik aine, mida ka meie organism ise toodab. Samas võib liigne kolesterool kuhjuda veresoontes, mistõttu tekib „lubjastus“ ehk kolesteroolinaast ning halveneb verevool.

Liigne kolesterool on üks olulisimaid südame- ja veresoonkonna haiguste tekkepõhjustest (näiteks infarkt ja insult).

Kõrge kolesterooliga kipub olema probleem, et inimene seda ise ei tajugi. Enesetunne on normaalne ja arsti külastamiseks pole põhjust. Kahjuks on tasahilju üldjuhul liigsest kolesteroolist tekkinud südame- ja veresoonkonna probleemid pöördumatud.

Kolesteroolitaseme normis hoidmisel (nagu hea tervise hoidmise puhul üleüldse) mängib rolli toitumine – kolmandiku sellest ainest saab ju organism just toiduga.

Kui inimene on põdenud infarkti või ajuinsulti või tal on diagnoositud lupjumisega seotud südame-veresoonkonna haigusi, peaksid tema kolesteroolinäidud tervise huvides olema alla tervete inimeste normväärtuste. Üldkolesterooli normaalpiir on kuni 5 mmol/l, LDL ehk niinimetatud halb kolesterool kuni 3 mmol/l ning HDL ehk niinimetatud hea kolesterool vähemalt 1 mmol/l.

Ebatervislikust ja ebaregulaarsest toitumisest ning vähesest füüsilisest aktiivsusest tõusev kehakaal

Mõõdukas kehaline aktiivsus (jalgrattasõit, suusatamine, ujumine, kehaline töö, reibas kõnd) langetab nii insuldi kui südamehaiguste riski. Kehaline koormus tugevdab südant ja parandab vereringet, samuti aitab hoida kehakaalu normis. 

Füüsiline tegevus ei pea tingimata toimuma siseruumides teiste treeninghuviliste seltsis, Eesti eri paigus on rajatud palju eriilmelisi ja toredaid terviseradu, mis lausa kutsuvad liikuma. Vaata terviseradade asukohti siin.

Ülekaalulisusega kaasnevad sagedamini mitmed insuldi teket soodustavad haigused nagu kõrgvererõhutõbi, ateroskleroos, südamehaigused ja täiskasvanueas algav diabeet. Terviseprobleemide esinemisel tuleb enne kehalise koormuse tõstmist konsulteerida arstiga. Toitu tervislikult ja täisväärtuslikult, toitu on soovitatav valmistada võimalikult vähese rasvaga.

 

Alkoholi liigtarvitamine

Liigne alkoholi tarbimine suurendab insuldi tekke riski, sest see tõstab vererõhku. 

Eriti ohtlik on suure koguse alkoholi tarbimine lühikese aja jooksul, mis tekitab järsu vererõhu ja selle koostise muutuse, suurendades seeläbi insuldi tekke riski. 

Ülevaatlik info alkoholitarvitamise ja selle mõjude kohta on koondatud Tervise Arengu Instituudi veebilehele alkoinfo.ee.

Insuldi riskitegurite hindamiseks ja insulti soodustavate haiguste ohjamiseks tuleks pöörduda perearsti poole.

Küsi nõu